KOHANIMI SUISLEPA

Eesti kohanimede tekkimist on uurinud mitmed eestlased, sakslased ja soomlased. Tallinna Keele ja Kirjanduse Instituudis on kohanimede kartoteek. Paljud on kohanimesid, mille tüvedele liitub sufiks -küla, -vere, -aru, -saare, -mäe, -järve jne. Sufiks –lepa viitab lepametsadele.

Üle neljasaja aasta tagasi kirjutas saksa reisija Samuel Kiechel, et Suislepa alad on üsna asustamata- vähe rahvast, külasid ja loiuseid. Palju metsa ja võsa. Esiasukatest on leitud jälgi Võrtsjärve ääres, Kivilõppes ja Järvkülas. Sealt liiguti Õhne jõge mööda lõuna poole, kus olid viljakamad ja varjulisemad paigad. Põldu saadi alet põletades.

Ligi poole tuhande aasta vältel on korraldatud rahvaloendusi. Varem kandsid need  “Hingede revisjonikirjade” nimetust. Neid teostati ca 10-aastase vahedega. 1637.a. rootsiaegseis revisjonikirjades on meie kohanimeks märgitud Suisla või Suitšla. Hingede revideerimist teostasid katoliku kiriku kasvandikud, kes liikusid ürgmetsades ( ka lepikuis) “suitsu pealt suitsu peale”. Üks revisjonikirjutaja pani kirja Suitšla teine Suisla. !684.a. revisjonikirjades meie kohanimena juba SuislepHof. Olemaisolevail andmeil ei olnud meie kandis veel mõisaid.

Katoliku kiriku valitsemise aegadel oli peamiseks kirjakeeleks ladine keel. Ladine keeles tähendab “Sui” iseäraline. Võiks öelda, et Suislepa tähendab “iseäralis lepikut”. Sellisele seisukohale jõudis Suislepa ajaloo esmane uurija Thomas Kõpp (sünd. 1870. a.) “Ennevanasti võis koha nimi olla “Lepa”. Suislepa võis tulla neist iseäranis toredatest leppadest, mis mõlemal pool jõge kasvasid ja kohale väga meeldiva väljanägemise andsid. Nime esimene pool on võetud ladina keelest. Tarvastu kirikuõpetaja Harri Haamer arvas, et “Suis” tuleb ladina keelest (suis- minu oma). 1967.a. jutustas Juhan Vask (sünd. 1898.a.): “Paul Peele vanaisa rääkinud,et veel tema eluajal kasvanud Võrtsjärve ja Õhne jõe ääers tohutu suur lepik. Neis elanud palju hunte ( e. susisid ). Metsi kutsuti susilepikuteks. Sealt siis kohanimi Suislepa”. Sama aastal rääkis Hermann Seemen( sünd. 1900.a. ) mulle Ernst Petersonile : “Randa ja Õhne jõe ümbruses kasvavad kohutavad lepikud. Seda rääkidid kõik vanemad inimesed. Lepikuis elanud karjadena susisid. Metsi kutsutud susilepikuiks. Meie kodikant saanud sellest oma nime” Ka minu isa ( E.P. ) isa jutustas isade jutte iseäralistest leppadest ja kohutavatest hundikarjadest. Temagi arvates tekkis Suislepa “suisa susilepikuist”    (koduloo-uurija Ernst Petrrsoni materjalidest).

SUISLEPA PAADISELTS MTÜ
Ella 5, Suislepa küla, Tarvastu vald 69703 Viljandimaa. Kirjuta meile: info@suislepa.ee