UUE-SUISLEPA AJALUGU
XIII. saj. kuulusid Suislepa maad ordule ja Tarvastu muinaskihelkonna piirkonda. Hoenecke kroonikas kirjutatakse, et 1343. aastal tekkis vabadusvõitlus põhjaeestlaste ja lõunaeestlste vahel. Lõuna-Eestis ühinesid võitluseks Viljandi, Põltsamaa ja Karksi foogtkonnad. Tarvastu kindluse komandant ei saanud kutset õigel ajal kätte, sest kutsetooja oli väsimusest nõrkemas ühes peatuskohas õllest purju jäänud ja jõudis kohale liiga hilja. Seega jäid suislepalased vennatapusõjast eemale ja nende südametunnistus jäi puhtaks. Aastatel 1560-1582 allus Suislepa Viljandi foogtile. XVI saj. ja XVII saj. esimesel poolel kuulusid Suislepa maad jahimaadena Tarvastu linnuse valduste hulka. Poola ja Rootsi valitsejad läänistasid neid alasid oma väepealikutele. Aastast 1624 allus Suislepa Jakob de la Gardiele, kes kasutas maid jahimaadena. 1680-ndatel läksid Tarvastu linnuse maad tagasi riigile ja jäid kroonuvalduseks Paul I ajani. Neid hakkasid jagama Vene keisrid oma soosikutele. Esimesed andmed Suislepa mõisast pärinevad XVII saj., mil Jürgen Bultlerszi ja Fransz Scutteni rajasid eramõisad. Nendest XVII saj. alguse saanud Suislepa mõis jäi riigi omandisse. 1688. aasta revisjon aruandes on märgitud, et Suislepa aladel oli moodustatud kaks kroonumõisat- Suislep Hof ja Woru Hof. Raamatus: ” Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livland.”( L. Von Stryk, Dorpat, 1877 ) on toodud Tarvastu kihelkonna mõisate suurust näitav tabel ( lisa 1 , Ernst Petersoni erakogust 1976 ).
XVII ja XVIII saj. vahetusel algas Põhjasõda, kus läksid kokku kaks noorukit: Karl XII ja Peeter I , mis lõppes mihklipäeval 1710. a. Venemaa võiduga. Nüüd jagati mõisaid teenete eest. Strycki kroonikas ei ole märgitud riigimõisate valdajaid, kuid sealt leiame, et 1725-1734 aastani oli Suislepa s.t. ühise mõisa rentnikuks Liivimaa kindral-superintendant Henrich Bruiningh. Peale viimase surma läks mõis tema lesele (ukaas 20.04. 1736), samuti ilma rendita kuni tema surmani (1758). 1782.a. on rentnikuks polkovnik parun Gustav Wilhelm v. Budberg. Ukaasiga 13.05. 1789 a. anti mõis rendile kindralmajor Renoule ja tema abikaasale kuni surmani ( Pedai A. Tarvastu kihelkond, Tarvastu vallavalitsus, 2001, lk.20 ).
18. saj. troonile tulles keiser Paul I (1796-1801) eraldas Uue-Suislepa mõisa riigimõisast ja kinkis 1799. a. 53,8 adramaad päriseks oma soosikule kolleegiuminõunik ülemkammer-härrale krahv Ernst Reinhold Megdenile. Parun von Megden ei saanud kahjuks mõisaga midagi ette võtta, sest suri 1798. aastal. Seejärel müüs lesk Johanna mõisa 1799. aasta sügisel 28000 bankorubla eest oma isale mõisnikule Karl von Krüdenerile, kellele juba kuulus alates 1779. aastast Tartumaal asuv Tammistu mõis. (Krüdeneri nime kirjutatakse erinevates kirjutistes erinevalt. Kasutatud on nii Kruedeneri kui ka Krüdeneri kirjapilti. Antud töös on edaspidi kasutatud kirjapilti Krüdener)
Uue-Suislepa saabudes ootas krahvi ees masendav pilt, hooned olid väga halvas seisus, isegi elumaja polnud, kus elada. Ainsaks kõlbulikuks eluhooneks oli valitseja vilets palkelamu. Mõisasüdamele seisusekohasema näo andmist ja uute hoonete püstitamist hakkas ajama paruni Karl Gustavi poeg major Moritz von Krüdener 1805. aastal, kui ta abiellus Tarvastu mõisniku tütrega. Kaasavarana tuli kaasa Järvküla karjamõis ( Hein, A., Viljandimaa mõisad, Hattorpe, 1999,lk.70).